Kogud
- Talupoegadel õigus vallasvarale (1765)
- Esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike öppetus..." (1766)
- A. W. Hupeli „Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland“ (1774)
- J. G. Herder „Volkslieder“ (1778)
- A. W. Hupeli „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte“ (1780)
- Tallinnas alustab tegevust Kotzebue teater (1784)
- H. J. v. Jannau teos orjuse ajaloost (1786)
- J. W. L. v. Luce "Juhhataja Piibli ramato sisse" (1788)
- Kotzebue teatri lavatükis räägitakse eesti keelt (1789)
- F. W. v. Willmanni "Ellamisse-Juhhataja" (1793)
- O. W. Masingu "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele..." (1795)
- Keiser Paul I valitsemisaeg (1796)
- G. Merkeli raamat talurahva armetust olukorrast Liivimaal – “Die Letten...” (1796)
- Balti erikorra taastamine (1796)
- G. Merkeli muinasaega idealiseeriv "Die Vorzeit Lieflands" (1798)
- Keiser Aleksander I valitsusaeg (1801)
- Esimene eestikeelne lugemise õppimiseks mõeldud raamat– G. G. Marpurgi “Könne Jutto nink Juttustamisse” (1802)
- J. C. Petri raamat eesti talupoegade olukorrast - “Ehstland und die Ehsten...” (1802)
- Algab koolivõrgu arendamine Eestis (1803)
- Algab eesti ja soome keele õpetamine Tartu ülikoolis, esimene lektor F. D. Lenz (1803)
- Aleksander I kinnitab esimese impeeriumi tsensuuri reglemendi (1804)
- Ilmub J. H. H. Gresseli „Eesti-Ma Rahva Kalender” (1804)
- 1805 Austerlitzi lahing – Napoléon Bonaparte võidab Venemaa ja Austria vägesid (1805)
- Esimene eesti koolilugemik – G. G. Marpurgi tartukeelne "Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis" (1805)
- Esimene eestikeelne aritmeetikaõpik – P. H. von Frey "Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst" (1806)
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga.