Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)

Ajakirjanik ja kirjanik J. V. Jannsen sündis 16. mail 1819 Pärnumaal Vändras möldri ning kõrtsimehe pojana. Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, töötas kutsarina, seejärel Vändras 1838-st kantori ja kooliõpetaja abina, 1842-st köstri ja kihelkonnakooliõpetajana, 1850–1863 oli algkooliõpetaja Pärnus. 1857 hakkas seal välja andma ajalehte “Perno Postimees ehk Näddalileht”. 1863 asus Tartusse, kus temast sai ajalehe “Eesti Postimees” ja selle lisalehtede toimetajana (1864–1880) esimene eesti kutseline ajakirjanik. Tema algatusel asutati 1865 Tartus laulu- ja mänguselts “Vanemuine”, mida ta juhtis kuni 1879, ta organiseerisI (1869) ja II (1879) üldlaulupeo, asutas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi. Haigestus 1880 ning jäi avalikust elust kõrvale. Suri 13. juulil 1890 Tartus, on maetud Tartu-Maarja kalmistule. Kirjanduse ja ajakirjanduse alal tegutsesid ka Jannseni poeg Harry ja tütar Lydia.

Eesti kultuurilukku on Jannsen läinud pideva eesti ajakirjanduse rajajana, eesti rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.

Kirjanduslikku tegevust alustas Jannsen vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde, soravas tõlkes “Sioni-Laulo-Kannel” I–III (1845–1860) levis tuhandetes eksemplarides. Hiljem andis ta välja mahuka laulutekstide valimiku “Eesti Laulik” (1860, ilmus mitmes kordustrükis; viisiraamat lisandus 1862), mis pakkus laulukooridele ilmalikku repertuaari. Ta on loonud ka Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” teksti. Jannsen oli ka menukas proosakirjanik. Temalt on teada 224 teost, nende hulgas on ülekaalus külajutud ja jutustused ajaloolistest isikutest, enamuses mugandused, aga on ka algupärandeid. Jutte avaldas ta ilukirjanduslikus aastaraamatus “Sannumetoja” I–VII (1848–1860), kalendrites, mõlemas ajalehes ja nende lisades, eri raamatuna (“Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale” (1854). “Vanemuise” seltsis etendamiseks on kirjutanud ka kolm naljamängu. Jannseni lopsakas rahvalikus keeles jutud olid rahva hulgas väga populaarsed, tema teostel oli suur tähtsus rahva lugemisharjumuse, aga ka eesti proosastiili kujundamisel.

Johann Voldemar Jannseni teosed e-kataloogis Ester 

Kristi Metste

Tagasi nimekirja